neljapäev, 17. veebruar 2011
Tilkuvad Velux'i katuseaknad
esmaspäev, 7. veebruar 2011
Standardi EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt muutmisest
Eesti Standardikeskuse (EVS) kodulehelt on leitavad standardi uustöötluse ettepanekud.
Uustöötluse eesmärgiks viia sisse muudatused, lähtudes Ehitusseaduse muudatustest, Majandus-ja Kommunkatsiooniministeeriumi määrusest “Nõuded ehitusprojektile”, standardist EVS 907:2010 “Rajatise ehitusprojekt” ja FIDIC “Nõustamisteenuste juhendist”.
Standard käsitleb tehnilist dokumentatsiooni, mis kirjeldab kavandatava hoone arhitektuuri, tehnosüsteemide ja -võrkude, krundisiseste rajatiste, teede ja platside tehnilist lahendust. Standard ei käsitle dokumentatsiooni, mis kirjeldab ehitustööde korraldamist. Standard ei käsitle tehnoloogia projekteerimist. Eeldatud on, et hoone projekteerijad saavad tellijalt igas staadiumis vajaliku detailsusega lähteandmed ruumide, keskkonna ja tehnosüsteemide projekteerimiseks. Projekteerimise lähteandmeid selgitavaid eeltöid (vajadusanalüüsid, majandus-analüüsid, tasuvusuuringud, asukohavariantide võrdlused, ideekavandid) ei loeta käesoleva standardi mõistes ehitusprojekteerimise hulka kuuluvaiks. Standard ei hõlma jooniste vormistamist.
Standardis käsitletavatest projekteerimisstaadiumitest (eskiis, eel-, põhi- ja tööprojekt) leiab täpsema ülevaate siit
teisipäev, 1. veebruar 2011
Ehitise omanikujärelevalve tegemise kord
Määrus aitab tõsta ehitusteenuste kvaliteeti, määratledes selgemalt omanikujärelevalve tegija kohustused. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts soovitab ehituse tellijal pöörata nõuete täitmisele tähelepanu juba ehitamise algstaadiumis. „Määruses loetletud kohustused on vaid teenuse kohustuslik miinimumpakett, mille laiendamises võivad pooled alati kokku leppida, et tagada ehitusala spetsialisti kaasamine võimalikult varases staadiumis ka ehituse tellija poolelt,“ ütles Parts.
Määruse uue terviktekstiga on säilitatud suurem osa seni kehtinud printsiipidest, kuid need on sõnastatud selgemalt ja üheselt mõistetavamalt. Näiteks on nüüd rõhutatud, et omanikujärelevalvet peab ehitusplatsil tegema vastav spetsialist isiklikult. Kui tal endal mõne eritöö kontrollimiseks pädevus puudub, on tal kohustus kaasata vastav kitsama eriala spetsialist.
Määruse eesmärk on ka lahendada praktikas tekkinud probleeme ja kaotada erinevad tõlgendamise võimalused. Näiteks aetakse sageli omanikujärelevalvet segamini riikliku või kohaliku omavalitsuse tehtava ehitusjärelevalvega. Ehitusjärelevalvet teostab kohalik omavalitsus või Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige riigi ja ühiskonna, eelkõige ohutuse huvides. Omanikujärelevalvet tehakse ehitise omaniku huvides, et tagada ehitise nõuetele vastavus ja kokkulepitud kvaliteet; (mis vahe on ehitusjärelevalvel ja omanikujärelevalvel saab lugeda ka blogi artiklist "Ehitusjärelvalve versus omanikujärelevalve").
Vastavalt ehitusseadusele tuleb enne ehitamise alustamist ehitise omanikul määrata omanikujärelevalve tegija. Ehitise omanik võib jätkuvalt ise teha omanikujärelevalvet, kui ehitatakse väikeehitist, üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist, riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitist, omamata selleks majandustegevuse registreeringut. Kõikidel muudel juhtudel peab järelevalvet tegema ehituse valdkonna omanikujärelevalve tegevusalal tegutseva ettevõtja vastutav spetsialist.
Määrust tuleb lugeda koosmõjus määruse „Majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusala täpse liigituse loetelu“ §8-ga.