Mida Eesti Projektbüroode Liit arvab Passiivmajadest

allikas: EPBL

Ajakirjas EHITAJA Nr 7/8 Juuli/August 2009 ilmus artikkel Tiit Massolt "Hoone soojakulu võimalused luubi all", milles oli juttu traditsioonilistest, tänapäeva nõuetele vastavatest ja soojasäästlikest elamutest, kuid ka passiivmajadest.

Tiit Masso selgitas, et "passiivmajad mõeldi välja palava kliimaga maades, kus põhiliseks probleemiks on hoonete jahutamine ja päikeseenergiat on jahutusseadmete käitamiseks aastaringselt piisavalt. Meie kliimas ei ole mõtet luua illusioone passiivmajade võimalikkusest. Müügimeeste jutud passiivmajadest on niisama usaldusväärsed kui perpentum mobile või SMS-laen. Küll aga on mõistlik ehitada majad soojasäästlikud. Traditsiooniline maja on mõistlik ümber ehitada soojasäästvaks, millega saavutatakse soojakulu kokkuhoid umbes 50%".

Passiivmaja mõiste ei ole Eestis ära defineeritud, mistõttu igaüks saab sellest erinevalt aru. Pole harvad ka juhused kus kõlava passiivmaja nime all pakutakse ei tea mida.

Kesk-Euroopas (näiteks Saksamaal, Austrias) on levinud nn passiivmaja standard, mille kohaselt kütteenergia, sh ventilatsiooni soojendamine, ei tohi olla suurem kui 15 kWh ruutmeetri kohta aastas, võtmata arvesse hoone kasutusotstarvet.

Tihti ei ole sellise piirväärtuse saavutamine meie kliimas otstarbekas.

Niikaua kui passiivmaja mõiste ei ole meil ära defineeritud, tuleks hämamine passiivmajade teemal Eestis ära lõpetada. Eesti tingimustes oleks mõistlik rääkida madala energiatarbega hoonetest. Tuleks lähtuda talupoja mõistusest, mitte tingimusteta järgida Kesk-Euroopa standardeid.

***

Soovitame lugeda meie varasemaid postitusi Kuidas saada kvaliteetne ehitis ning Ehitusprojektidest. Ehitusplaanide korral võtke ühendust ja pidage nõu Vextom Style ehituskonsultantidega www.omanikujarelevalve.ee

Uustöötlus projekteerimise standardile EVS 811 "Hoone ehitusprojekt"

allikas: EPBL

Standardi uustöötluse tegi EPBL töörühm Eesti standardi EVS 811:2006 alusel. EPBL töörühma tööst võtsid osa liikmete ja erialaliitude esindajad, samuti TTÜ, jt institutsioonide asjatundjad. Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumide soovitatav maht.

Standardi EVS 811 "Hoone ehitusprojekt" uustöötluse läbiviimisel analüüsiti standardite toimivust ja viidi sisse vajalikud muudatused, eriti lähtudes Ehitusseaduse muudatustest, MKM määrusest "Nõuded ehitusprojektile", standardist EVS 907:2010 "Rajatise Ehitusprojekt" ja FIDIC "Nõustamisteenuste juhendist (hoonete ehitus)".

Standardis on senisest mahukamalt käsitletud ehitusprojekti sisearhitektuuri, gaasivarustuse ja tuleohutuse osa, samuti täpsemalt kirjeldatud ehitusfüüsika küsimuste lahendamist. Uute osadena on lisatud energiatõhusus ja akustika. Lisadesse on liidetud projekteerimise lähteülesanne.

Kuna peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest, on projekteerimise korralduse peatükki oluliselt täiendatud, lisades sinna peaprojekteerija ja projekteerimise projektijuhi tegevuse sisu ning ülesannete kirjelduse.

Kogu standardit on parema selguse, ülevaate ja mõistetavuse huvides täiendatud. Senisest täpsemalt ja ühtses formaadis on tabelite kujul kirjeldatud projekteerimise käigus lahendatavaid küsimusi ja projektis esitatavat info. Eriti märkimisväärsed on vastavad täiendused tööprojekti staadiumi tehnokommunikatsioonide osades.

Juhul kui otsite usaldusväärset partnerit, kes aitaks teil korraldada projekteerimist: koostaks lähteülesande ehitise valmimiseks, organiseeriks hanked parimate projekteerijate leidmiseks, valmistaks ette projekteerimislepingud, jälgiks ja suunaks projekteerimise kulgu ning nõustaks üldisemalt ehitusalastes küsimustes, siis võtke kindlasti ühendust Vextom Style ehituskonsultantidega www.omanikujarelevalve.ee

Soovitame lugeda ka meie varasemaid postitusi Kuidas saada kvaliteetne ehitis ning Ehitusprojektidest.