KredEx avas ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve teostamise toetusmeetme

KredEx avas täna ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve teostamise toetusmeetme, mille eesmärk on toetada korterelamute kompleksset rekonstrueerimist.

Toetus katab 90% ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelvalve teostamise kuludest. Projekteerija ja omanikujärelvalve teostaja valib KredEx konkursi korras.

Valminud ehitusprojekt vastab KredExi 35% rekonstrueerimistoetuse saamiseks seatud nõuetele. Erandina võib miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate või muinsuskaitse all olevate hoonete ehitusprojekt vastata 25% rekonstrueerimistoetuse nõuetele.

„Toetus on suunatud kõigile korterelamutele, mis planeerivad ette võtta rekonstrueerimist. Valmiv ehitusprojekt võimaldab taotleda rekonstrueerimistoetust ning saavutada energiasäästu 50%,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler.

Taotlusi võetakse vastu kuni 31. märtsini 2012. Korterelamul on kohustus alustada rekonstrueerimistöödega kuue kuu jooksul peale ehitusprojekti valmimist..

KredEx nõustab korterelamut sobiva rekonstrueerimispaketi kokkupanekul, aitab koostada projekteerimise lähteülesande ning leiab pädeva projekteerija ja omanikujärelvalve teostaja.

Toetuse täpsed tingimused on saadaval KredExi kodulehel www.kredex.ee.

Toetusmeetme kogumaht on 800 tuhat eurot.

allikas: http://kredex.ee/14807/

Omanikujärelevalve domeen nüüdsest ka eestikeelne

Tänasest pääseb Vextom Style kodulehtedele kasutades eestikeelset domeeni ja nimes täpitähtesid www.omanikujärelevalve.ee

MKM: Omavalitsused nõuavad hoonet renoveerida soovivatelt korteriühistutelt alusetult kõigi korteriomanike allkirju

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) juhib korteriomanike, korteriühistute ja kohalike omavalitsuste tähelepanu asjaolule, et ehitusloa taotlemiseks ei ole omavalitsusel õigus nõuda kõigi majas asuvate korterite omanike allkirju.
MKM-i ja SA KredEx poole on pöördunud mitmed murelikud korteriühistud probleemiga, et kohalik omavalitsus nõuab korterelamu rekonstrueerimise ehitusloa taotlusele kõigi korteriomanike allkirju. Samuti on ette tulnud nõudmist, et loa andmise aluseks olev ehitusprojekt tuleb kooskõlastada kõigi korteriomanikega. MKM-i hinnangul ei vasta sellised nõuded ehitusseadusele.
Ehitusseaduse järgi esitab mitme omanikuga hoone rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusloa taotluse korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel või kaasomanik kaasomanike häälteenamuse alusel. Kui korteriühistu ei ole ise oma põhikirjas sätestanud teisiti, piisab, kui korteriühistu üldkoosolekul on elamu rekonstrueerimise poolt 50% + 1 korteriomanikest.
Samuti ei ole ehitusseaduse kohaselt vaja ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti kõigi korteriomanikega kooskõlastada. Ehitusseaduse järgi ei anna ehitusluba küll õigust ehitada ilma ehitise omaniku nõusolekuta, kuid korteriomanike vahelisi vaidlusi kaasomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise (sealhulgas korteriomanditeks jagatud kinnisasja rekonstrueerimise) üle lahendab üksnes kohus.

vastav info MKM kodulehel

Puitkorterelamute suurimaks probleemiks on poolikud renoveerimislahendused

KredExi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli poolt teostatud puitelamute uuringu kohaselt on Eesti puidust korterelamute, mis asuvad valdavalt erinevatel miljööaladel, seisukord enamasti rahuldav, kuid oluline on kattekonstruktsioonide, nagu vooder, katusekate, vihmavee äravoolusüsteemid, renoveerimine, et kaitsta kandekonstruktsioone edasiste kahjustuste eest. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt valminud suuremahulise puitelamute uuringu eesmärgiks oli välja selgitada erinevate Eestis laialt levinud puitelamutüüpide ehitustehniline ja sisekliima seisukord, saada vastavalt uuringu andmetele hinnang elamute vastupidavuse ja eluea osas ning leida meetodid ja lahendused puitelamute renoveerimiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks. Uuringus tuuakse elamute suurimate probleemidena välja iseseisvalt ja vaid osaliselt teostatud renoveerimistööd, mis on tihti põhjustanud kandekonstruktsioonide kahjustusi või halvendanud sisekliimat. Paljud puitelamud on ehitusjärgselt ehitatud ilma pesuruumita. Pesuruumi hilisem ehitamine kööki või wc-sse on põhjustanud hoonetele aga palju niiskuskahjustusi. Küllaltki problemaatiline on olukord ka küttesüsteemidega, kui hoones puudub tsentraalne süsteem ning iga korteriomanik on iseseisvalt oma korteri küttesüsteemi renoveerinud kas siis gaasi-, ahi- või elektrikütteks. Sarnaselt eelnevatele uuringutele (suurpaneelelamud, telliskorterelamud) esineb ka puithoonetes erinevaid sisekliima probleeme, mis on põhjustatud peamiselt pesu kuivatamisest eluruumides, pesuruumide ehitamisest kui ka akende vahetamisest. Üheks uudseks probleemiks võrreldes suurpaneel ja telliskivi elamutega on kultuuripärandi säilitamine. Puithooned on valdavalt ehitatud 20. sajandi esimeses pooles ja omavad kultuuri säilitamisel olulisemat väärtust kui paneelelamud. Lisaks on erinevate renoveerimistöödega rikutud ka puitelamute miljööväärtuslikku poolt.Energiasäästu ja hoonete pikaajalist säilimist silmas pidades on uuringus soovitused puitelamute renoveerimiseks koos analüüsiga saavutatavast energiasäästust ja tööde tasuvusest. Teadlased rõhutavad elamu kui terviku vaatamist ehk terviklikku rekonstrueerimist, mis annab parima tulemuse nii hoone säilivuse kui ka energiasäästu saavutamise seisukohalt.

Tutvuge ka TTÜ Ehitusteaduskonna uuringu lõpparuandega "Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"

Millal kergmaja on ehitis

Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Liisa Linna selgitab 08.juuni k.a. ehitusuudised.ee's, millisel juhul on seaduse mõistes tegemist ehitisega ning millega tuleb arvestada kergmaja püstitamisel.
Kergmaju reklaamitakse sageli toodetena, mida saab paigaldada veekogu äärde või ka mujale ning mille jaoks ei ole tarvis ei ehitusluba ega muid kooskõlastusi. Kahjuks on tegemist mõneti eksitava infoga. Eksitavaga seetõttu, et nende kokkupandavate majade puhul on tegemist ikkagi ehitistega ehitusseaduse mõttes ning päris igale poole neid kokku monteerida ei või.
Ehitusseadus tõepoolest määratleb ehitist kui aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja. Seega, asi, mis maapinnaga ei ole jäädavalt seotud, ei pruugi olla ehitis. Näiteks, ei ole ehitis haagissuvila, mis kinnitatakse auto külge ning mille parkimiseks laagriplatsile ei ole tõepoolest vaja kohaliku omavalitsuse luba. Samas on aga ehitis liivakast või laste kiik, kui selle püstitamiseks on maasse kaevatud kasvõi ainult paar vaia.
Ehitiseks ei tee asja aga ainuüksi see, et see on maaga füüsiliselt ühendatud, näiteks kaldale ankurdatud paat ei muutu ehitiseks. Samas aga ei ole ka vundament ainus, mis eristab ehitist mitte-ehitisest. Asja tuleb vaadelda tervikuna ja hinnata ka tema eesmärgist lähtuvalt. Seda on leidnud ka riigikohus veel hiljuti tehtud lahendis, et oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet, kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest (21.02.2011 otsus asjas nr 3-3-1-80-10)
Kui maja on ühendatud konkreetse asukohaga tehnovõrkude kaudu – omades ühendust nii elektri- kui ka kanalisatsiooni- ja veetrassiga -, siis asjaolu, et majal ei ole vundamenti või et maja ei ole ühegi vaiaga maa külge aheldatud, ei mängi mingit rolli. Ilmselt on sellise maja kokkupanemise eesmärgiks olnud siiski omaniku soov ta sinna asukohta jätta, vähemalt üheks suveks kui mitte kauemaks. Teadupärast tunneb ehitusseadus ka ajutise ehitise mõistet – s.o kuni viieks aastaks püstitatud ehitist.
Teatud juhtudel on isegi võimalik, et haagissuvilast saab ehitis. Näiteks siis, kui selleni veetakse püsiv elektriliin, haagise ümber ehitatakse terrass, trepp ning istutatakse lillepeenrad, põõsad ja puud. Rattad või suusad maja all, mis võimaldavad tema paigast liigutamist, ei muuda ehitusseaduse kohast hoonet auto järelkäruks. Põhimõtteliselt on ju võimalik paigast liigutada ka väga suuri hooneid ning neid ühest kohast teise transportida.
Seadusandja on üritanud ehitise määratlust vahepeal siduda ka inimjõul teisaldatavusega, kuid seda parandust ehitusseaduse teksti siiski sisse ei viidud. Ometi leidis aga ka riigikohus ühes lahendis, et ehitisena tuleb ehitusseaduse mõttes mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades (19. juuni 2006 nr 3-1-1-44-06).
Kergmajade puhul on nende püstitamiseks vajalik ehitusluba sellistele mudelitele, mille pindala on üle 60 ruutmeetri; linna või valla kirjalik nõusolek, kui maja pindala jääb 20-60 ruutmeetri vahele või eelnevat omavalitsuse teavitamine, kui mudeli pindala on alla 20 ruutmeetri ja selle asukoht on detailplaneeringu kohustusega alal. Samuti tuleb igal juhul järgida ka looduskaitselisi ja muid piiranguid. Ranna või kalda ehituskeeluvööndisse selliseid hooneid paigaldada ei saa.
Millisel juhul siis nn kergmaju täiesti ilma lubadeta kokku monteerida tohib? Hüpoteetiliselt on ehituslubadeta võimalik kergmaja paigaldamine veekogul liiklevale parvele või näiteks demonstreerimiseks ehitusmessi halli või teatrilavale.
Soovitan kindlasti kõigil, kes kergmaja soetada kavatsevad, siiski kohalikust omavalitsusest läbi minna ning oma plaanidest vestelda. Mainimata ei saa jätta ka seda, et kellelegi teisele kuuluvale kinnistule maja püstitamiseks on vaja kinnistu omaniku nõusolekut ning ehitis muutub siis ka kinnistu oluliseks osaks ehk kinnistu omaniku omandiks. Seega, ei tasu Pirita rannaliivale sellist ehitist kokku kruvida, kui ei soovita sellest ilma jääda.
Kergmajade, nagu ka kõigi teiste ehitiste ehitamist, reguleerib ehitusseadus, samuti planeerimisseadus. Teadma peab ka erinevaid kaitsereziime reguleerivaid õigusakte. Üle 60 ruutmeetri suuruse moodulmaja püstitamiseks ehitusluba hankides on vajalik esitada ka ehitusprojekt, kusjuures siin ei piisa ilmselt tootega kaasas olevast brozüürist või kasutusõpetusest.
Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda omavoliliselt paigaldatud hoone lammutamist, kohaldada ebaseaduslikule ehitajale rahatrahvi: 300 trahviühikut füüsilise isiku ja 32 000 eurot juriidilise isiku puhul.

Energiasäästu projektid mida viiakse ellu CO2 kvoodi müügist saadava rahaga

CO₂ (süsihappegaas e. süsinikdioksiid) heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudetakse energiasäästlikuks 480 avaliku kasutusega hoonet investeerides parendustesse veidi üle 146 miljoni euro. Selle projekti kulgu saab jälgida reaalajas Riigi Kinnisvara AS'i kodulehel Objektid peavad olema valmis järgmise aasta lõpuks.

Eramute kasutuslubadest

loo autor: Signe Kalberg, artikkel avaldatud 27.04.2011 epl.ee's

Omavalitsuse väljastatav kasutusluba kinnitab ehitise nõuetele vastavust.
Ehitusbuumi ajal kerkis eramuid nagu seeni pärast vihma. Uus-asukad kibelesid sisse kolima, kinnisvaraarendaja soovis aga töödega ühele poole saada ja teenitud tulu taskusse panna. Maja võis olla valmis ehitatud, kuid puudu olid näiteks aed, krundisisene haljastus, teed-platsid. Tunduvad olevat tähtsusetud nõuded, kuid nende puudumine võib saada takistuseks kasutusloa saamisel.
Üsna tihti soovivad omavalitsused kasutusloa väljastamiseks näha ka eri teenuste (elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas, jäätmed) kasutamise väljavõtteid, mis tasuks sel puhul lisada. Joogivee tarbimisel soovitakse näha vee kvaliteedi analüüse.
Saku valla ehitusspetsialist Olev Raudne ütles, et praktikas on sagedasemaks kasutusloa väljastamise takistuseks asjaolu, et tuleohutusnõuete täitmine ei ole tõendatud. Puudu on näiteks dokumendid küttesüsteemi, st korstna, kütteseadmete ja küttekollete nõuetekohase paigaldamise kohta. Nõutav on tehtud tööde või paigalduse akt, kus on kirjas ehitaja ja see, mis aadressil mis tooteid ja materjale on eri kohtades kasutatud. Puuduseks on olnud ka krundivälise tulekustutusvee olemasolu ja nõuetele vastavus ehk tuletõrjehüd-rant ja -veehoidla.
„Detailplaneeringu aladel on arendaja veetrassi välja ehitanud, kuid hüdrandid katsetamata ning neil puudub kasutusluba. Veehoidla, mis on sageli rajatud aianduskooperatiivide alale, on hooldamata ega vasta kehtivatele nõuetele,” toob Raudne näiteid puuduste kohta.

Luba pole andmata jäänud
Ta lisab, et Saku vallas ei ole juba väljastatud kasutuslubasid tühistatud. Üksikutele kasutusloa taotlejatele on keeldutud seda väljastamast põhjusel, et ehitustöödega on projektist kõrvale kaldutud või on esitamata jäänud ehitamise tehnilised dokumendid. Puuduste kõrvaldamise järel on kasutusluba üldjuhul väljastatud.
„Postkasti, lipuvarda ja igasuguste lepingute olemasolu (prügi, elekter, vesi, kanalisatsioon jne) on küll vajalik, kuid ei ole takistuseks elamule kasutusloa väljastamisel, sest need ei ole ehitusseadusega nõutavad,” kinnitab Raudne. Lisaks on oluline teada, et kui kindlustatud majaga peaks juhtuma õnnetus, võib kindlustusandja keelduda hüvitise väljastamisest, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele.
Keila linnavalitsuse ehitus-nõunik Imbi Grünberg ütleb, et Keilas ühtegi kasutusluba tühistatud ei ole. „Ega me midagi muud ei nõua, kui ehitusseaduses ette nähtud on. Kasutusloa väljaandmise oleme edasi lükanud erinevatel põhjustel, näiteks ehitamise ajal on projektist nii-öelda mööda ehitatud. See tähendab, et kasutusloa taotlemisel tuleks esitada ka ehitusprojekti muudatused,” selgitab Grünberg.
Juhul kui projekti muudatus ei ole aktsepteeritav, näiteks on ehitatud linnaruumi sobimatu kiviaed, teeb linnavalitsus ettekirjutuse. „Mõnikord sisaldab ettekirjutus ka sunniraha hoiatust. Kindlasti peab olema nähtaval maja number, lipumast sobivas kohas või kronstein hoone kül-jes lipu heiskamiseks, lepingud Eesti Energiaga ja Keilas AS-iga Keila Vesi. Samuti prügiveoleping, kui on majja asutud,” märgib Grünberg.

Trahv või ettekirjutus

•• Kui ehitise omanik kasutusloa olemasolu nõuet eirab, siis karistatakse selle eest füüsilist isikut rahatrahviga, mis on kuni 300 trahviühikut ehk siis 1150,45 eurot (18 000 krooni).

•• Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 31 957,05 eurot (500 000 krooni).

•• Kasutusloa puudumisel on linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet tegeval ametiisikul õigus teha ehitise omanikule ka ettekirjutus.

•• Sellega võib kohustada ehitise omanikku tegema kasutusloa väljastamiseks vajalikke toiminguid.

•• Ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral võib ehitusjärelevalvet tegev ametiisik kohustada ehitise omanikku muuhulgas tasuma sunniraha, mille suurus võib olla kuni 639,14 eurot (10 000 krooni).

•• Sunniraha võib määrata ka korduvalt.

•• Mitme isiku ühises omandis, näiteks kaasomandis oleva elamu puhul lasub kasutusloa olemas-olu tagamise kohustus neil kõigil.