Ei tea mis ehitusmeestel mõttes oli

Tööprojektide kohustusest ehitusseaduses

Märkus TJA uurimise kokkuvõttele Solarise Cinnamon kinosaali ehitusprotsessi puuduste kohta:
-Kinosaalide ripplagede ehitamiseks koostatud tööprojekt ei vasta ehitusseaduse nõuetele

Kui aluseks võtta ehitusseaduse §3, mis muuhulgas sätestab, et "ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ...; ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda ...", siis tõesti Solarise kino ripplagede tööprojekt võis mitte vastata ehitusseaduse nõuetele, kuna see alla kukkuks. Samas kui lugeda ehitusseadust täpsemalt, siis §18 lg 3 räägib ehitusprojekti detailsusest e. eel-, põhi- ja tööprojektidest ning sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et "nõuded ehitusprojektile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister". Paraku käesoleva aasta mai algusest kuni tänase päevani pole neid nõudeid kehtestatud. Samas varem, s.o. enne k.a. maid polnud ehitusseaduses sõnagi juttu ehitusprojekti detailsusest ega viidetest mõnedele muudele normidele, et millele võiks ehitusprojekt vastata.

Mõni aeg tagasi sai meie poolt tehtud samateemaline järelepärimine ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et välja selgitada mis normdokumenti võiks või peaks kasutama kui tellida või koostada ehitusprojekte. Vastus meie järelepärismisele allpool:

Tere!

Vabandan, et on tekkinud olukord, kus Teie küsimus on jäänud vastuseta.
Projekti staadiumid on toodud ehitusseadusesse eesmärgiga selgitada valitsevat olukorda, kus kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et projekteerimine kui tegevus lõpebki ehitusloa taotlemiseks mõeldud projekti koostamisega.
Loetletud staadiumis peaksid kandma eneses infot, et ehitusprojekt ei jää sellesse staadiumisse vaid areneb koos teostatava ehitustegevusega.
Seaduses toodud volitusnorm, mille alusel koostatud määrus peaks neid mõisteid sisustama on hetkel alles koostamisel ja seega on tänases õigussüsteemis sisustatud endiselt vaid loa taotlemiseks mõeldud projekti mõiste.
Seni kuni ei ole kehtestatud vastavat määrust võib projekti staadiume sisustada ka Teie kirjas mainitud standardi alusel.

Lugupidamisega

Nele-Kai Loorits
Ehitus- ja elamutalituse juhataja



-----Algsõnum-----
Saatja: tomas [mailto:tomas@vextom.ee]
Saatmisaeg: 2. november 2009. a. 12:58
Adressaat: Nele-Kai Loorits
Teema: ehitusseaduse par 18 lg 5

Tere,
29. septembril k.a. saatsin teile järelepärimise ehitusseaduse
paragrahvis 18 sätestatu rakendamise kohta, sellest möödas seega veidike
üle kuu; par 18 lg 5 nimetatud rakendusakti pole endiselt leidnud.
äkki oskate anda juhiseid/vastuse minu allpooltoodud küsimusele või
soovitada kelle poole pöörduda selle probleemiga?
Lugupidamisega
Tomas Tamosiunas

***
29.09.2009.a. järelepärimine
***
Tere,
Ehitusseaduse par 18 lg 3 sätestab ehitusprojekti staadiumid - milleks
on eel-, põhi- ja tööprojekt ning vastavalt ehitusseaduse par 18 lg 5
kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõuded
ehitusprojektile. Ei riigiteatajast ega ka mujalt selliseid nõudeid ei
ole suutnud tuvastada (ei uut määrust ega ka muudatusi MKM m 70, Nõuded
ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile). Kas ehitusprojekti
nõueded on kehtestatud?
Kuni eelmainitud nõuete kehtestamisele valitseb selles osas segadus, et
mida peavad eel-, põhi- ja tööprojekt sisaldama, mis mahus,
komplektsuses ja detailsuses peavad projektiosad olema koostatud, jms.
küsimused. Projekteerimise riigihangete ja projekteerimise tööde
koordineerimise kohalt pole selge resultaat, et mida võib nõuda ja
millele töö peab vastama - seega ka vaidlustamised ja vaidlused kerged
tulema.
Samas on olemas standard EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt Building
Design, kus on määratletud eelmainitud projektiosadega seonduv.

Siit ka küsimus, et kas mitte minnes õigusaktidega vastuollu oleks
õiguspärane tugineda standardile EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt
Building Design kuniks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
kehtestab nõuded ehitusprojektile?

Lugupidamisega
Tomas Tamosiunas
Vextom Style OÜ
5143898

Kuidas tagada riigihangetes vähempakkumiste korral projektijärgne eelarve piiresse jääv ehitamine?

Ehituse riigihangetes korraldatakse reeglina töövõtja leidmiseks vähempakkumisi. Selline lähenemine on iseenesest täiesti normaalne, sest milleks peaks „sama“ asja eest rohkem maksma. Mitte alati ei ole vähempakkumise võitja pahatahtlik ja tihti on kogu protsess korrektne ja kindlasti on levinud ka objektide kahjumiga lõpetamised, kuid kuna töömahud on kukkunud ja konkurents on läinud ehitussektoris väga tihedaks, siis pahatihti üritatakse ehituse käigus teha lubamatuid või regulatsioonide puuduseid ärakasutavaid tegusid. Selle tulemusena ei valmi aga ehitised, mis vastaks hankedokumentatsioonis olnud ehitusprojektile ja ehituse tellija ootustele. Aina enam on erinevatest allikatest kuulda, et projektijärgselt ehitatakse harva, samas kõigil ehituse tellijatel on ootus saada ehitis mis vastaks hankes välja toodud kriteeriumitele.
Ehitushindasid analüüsides ei saa sageli aru, kuidas on võimalik pakutud hindadega tööd teostada. Kuivõrd on arusaamatult madalate hindadega hankeid võidetud juba enam kui aasta, siis peavad esinema mingid seletused, kuidas ehitusfirmad eelarve piires püsivad. Kui sel teemal spekuleerida, siis võiks arvata, et ehituse riigihankes esitatud pakkumuse ja allhankija(te)ga lepingu sõlmimise vahelisel ajal on alltöövõtu ja ehitustoodete hinnad langenud, projektid on mitmeti mõistetavad, tehakse projektimuudatusi (asendatakse ehitustooteid, muudetakse ehituslahendusi) ja sellega saadakse hinnavõit, mida ehituse tellijaga suures osas või üldsegi ei jagata, kasutatakse ebaprofessionaalseid alltöövõtjaid, kes oma teadmatusest pakuvad vale või etteöeldud hinna, vms., samuti jätab peatöövõtja põhjusega või põhjuseta osadele alltöövõtjatele maksmata. Selleks, et ots otsaga välja tulla ja võib olla isegi ehitajale mingitki kasumit teenida, avaldatakse ehitaja poolt tihti tugevat rahalist survet ehituse tellijale.
Käesolevaga esitame arutlemiseks ja vaidlemiseks ühe nägemuse, kuidas tagada ehituse riigihanke võitnud ehitajate poolt projektijärgne ehitamine ja esialgsetele soovidele ja nägemustele vastava ehitise valmimine.
Tänase regulatsiooni järgi peab ehitaja muudatusettepanekute e. siis eelpoolmainitud survestamisega tegelema ehituse Tellija läbi oma esindajate, kes annavad hinnangu ning otsuse ehitaja ettepanekutele. Kuivõrd ei ehitata alati otseselt endale, siis mitte alati ei käitu ehituse tellija esindajad võitluses ehitaja surve vastu raha lugeva omanikuna ning sageli puudub neil selleks ka piisav ehitustehniline ja -juriidiline pädevus.
Omanikujärelevalve peab kontrollima ehitusprojekti järgset ehitamist ja kõrvalekaldumistest ehituse tellijat teavitama (see peaks ära hoidma ehitusprojektile mittevastavate lahenduste ehitamise), kuid omanikujärelevalve saab sageli tööde käigus ehituse tellijalt uue ülesande, näiteks muudatusjoonis(t)e kujul, kus muudatuse initsiaatoriks on olnud ehitaja, kellel vähempakkumisest tulenevalt on tugev hinnasurve.
Näeme vähempakkumistest tulenevatest ülalkirjeldatud probleemidest lahtisaamise ühe lahendusena järgmist:
ehituse riigihanked tuleks läbi viia korrektse projektdokumentatsiooni alusel (siiani pole näiteks kehtestatud määruseid, mis reguleeriksid projektide sisu, mahtu, jms., kuigi sellise määruse kehtestamist eeldab 2009.a maist alates Ehitusseadus). Ehitajal ning ehituse tellijal tuleks keelata projektimuudatuste tegemine või muudatustes kokku leppimine peale ehitushanget, samuti tuleks mitte lubada projekteerijatel ja/või omanikujärelevalvetel muudatusi kooskõlastada, ka ei oleks õigust aktsepteerida lisatöid. Projekti muutmiseks tuleks taotleda luba „Ehitusinseneride Nõukogult“, esitades kogu vajaliku info, motivatsioonikirja ja detailsed finantsarvutused nii eelarve muudatuse, kui ka selle muudatuse kaudsete mõjude kohta. „Ehitusinseneride Nõukogult“ tuleb sarnaselt eelpoolnimetatule saada nõusolek ka lisatööde kohta. Sellel institutsioonil lasuks ka kohustus teha pistelist kontrolli riigihanke ehitusobjektidel ehitatavate lahenduste projektijärgsuse üle.
Kes oleks see „Ehitusinseneride Nõukogu“? Nimetatud institutsiooni võiksid kuuluda ehitusinsenerid, kes on pädevad nägema terviklikult kogu protsessi, olema võimelised lahendama erinevaid ehitustehnilisi olukordi ning analüüsima nende mõju, samas omades ka kompetentsi ise algosadest koosnevate ehituseelarvete koostamiseks. Selline instants aitaks tuua selgust spekulatsioonidele, et kokkulepitud raha eest ehitatakse hoopis teine asi, ühtlasi aitaks see tagada otsuste survevabadust, erapooletust ja kompetentsust. Sarnane kontrollmehhanism töötab erasektoris ehituse tellija ehituskonsultandi tegevuse näol. Kes esindab, konsulteerib klienti just sarnaste mõjude hindamise juures ja ohjab kogu projekteerimise ja ehitamise protsessi olles ehituse tellijale abiks kõigis ehitusküsimustes.
Riigihangete puhul see millegipärast ei tööta, kuna riigihanke madalaima hinna sõel sõelub sellest teenusest (kus põhimõtteliselt müüakse inseneri teadmisi ja kogemusi ajapõhiselt) välja kogu pädevuse ja tööaja. Erasektor ostab pigem sellise teenuse puhul täielikku usaldust, mis on tunduvalt kindlam kriteerium.
Lõpetuseks võib märkida, et antud probleemistik on just viimastel aastatel erilise selgusega päevakorrale tõusnud ning sellest ringist väljamurdmiseks oleks vajalik rohkem avatust ja diskussiooni.

www.omanikujarelevalve.ee

miski on läinud valesti

Kuidas saada kvaliteetne ehitis

Ehituskvaliteet algab kvaliteetsest projektist, mis viiakse ellu professionaalse ehitusjuhtimise ja heade ning kogenud ehitajate kaasabil.

Ehitamisel on kvaliteedi tagamisel palju osapooli kellel kõigil on oma kindlad funktsioonid. Kvaliteetne tulemus sünnib ainult siis, kui kõik osalejad saavad ühtemoodi aru kvaliteedi mõttest ja toimivad ühtselt selle nimel, pidades kinni reeglitest, protseduuridest ja kokkulepetest; oluline on see, et protsessiosalised, sh ka reaalset tööd tegev töömees saab aru kvaliteedist ning nende meelestatus ja tegevused on suunatud kvaliteetse töö tegemisele ja kvaliteetse lõppresultaadi saavutamisele, mitte aga ehitusmaterjalide „virna ladumisele“.

Kõik osapooled peavad vastutama oma töölõigu ja ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

Olulised osalised ehitiste valmimisel on ehitise tellija, geoloogiliste uuringute teostajad, erinevate geodeetiliste ja muude kontrollmõõtmiste tegijad, projekteerijad (arhitekt, konstruktor, eriosade projekteerijad ja teised sõltuvalt projektist), peatöövõtja esindaja projektijuht, objektijuht, alltöövõtjate töödejuhatajad, ehitustöölised, tellija konsultandid, omanikujärelevalve, tehnilise kontrolli teostajad (elektri kontrollmõõtmised, ventilatsiooni kontrollmõõtmised jms.), erinevate instantside esindajad (päästeametnik, kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve, jms). Kuigi võib tunduda, et osalused on vahel ajaliselt nihutatud, tuleb siiski teha hea tulemuse nimel kõigi osapoolte tõhusat koostööd kogu projekteerimise ning ehitamise vältel.

Näide, milliste vastutavate isikute koosmõju ja tegevused võiksid komplektina tagada kvaliteetse lõpptulemuse:

• tellija koostöös oma konsultandiga määratleb oma vajadused ja soovid ehitisele ning valib välja projekteerijad kes kõige paremini sobivad antud tööd tegema;
• tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt projekteerimise protsessis – võtab osa koosolekutest, koos konsultandi ja projekteerijatega arutleb erinevate ehituslahenduste, materjalikasutuste, jms. teemadel;
• projekteerijate poolt koostatakse vajalikus mahus (meie hinnangul kindlasti tööprojekti staadiumile /eesti standardi EVS 811:2006 mõistes/ vastav, ka 2009.a. maist jõustunud ehitusseaduse redaktsioon sätestab ehitamiseks tööprojekti nõude) projektdokumentatsioon;
• tellija tellib projektile sõltumatu ekspertiisi;
• sõlmitakse korrektne, poolte kohustusi ja vastutust täpselt määratlev ehitusleping;
• projekteerija teeb ehitusprotsessi käigus autorijärelevalvet, kus vaadatakse, et ehitatakse projekteerija poolt planeeritult;
• tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt ehitusprotsessis, puuduste või talle mittesobiva märkamisel informeerib sellest koheselt osapooli;
• töömaale tellitakse ja saabuvad projektijärgsed ehitustooted koos vajaliku dokumentatsiooniga (toote nõuetekohasuse dokumendid, paigaldusjuhised, toote omaduste kirjeldus, kasutukoha kirjeldus, jms.). Materjalide tootjad ja tarnijad vastutavad oma ehitustoodete eest ja esitavad sellekohased kinnitused;
• iga töölõiku teeb konkreetset tööd oskav töövõtja, kes omab selle töö tegemise õigusi ja professionaalset pädevust. Töömehi peab juhendama ja kontrollima vastutav tööde juht (objekti- või projektijuht, töödejuhataja, meister), kes kontrollib jooksvalt ehitusmeeste tehtud tööde kvaliteeti ja õigeid töövõtteid, samuti dokumenteerib ehitusprotsessi juba selle vahetul teostamisel. Ehitustööliste kontrollija peab viibima töömaal alati kui ehitustööd käivad ning tegelema jooksvalt ehitusega;
• peatöövõtja objektijuht korraldab ja kontrollib kõigi töövõtjate tööd üksikasjalikult, kuna viibib kogu objektil tööde teostamise aja platsil. Tema kontrollib muuhulgas ka materjalide kvaliteeti ja nõuetele vastavust, projektikohast ehitamist ja töö projektikohasust, õigeid töövõtteid, ohutustehnikat ja tööde lõpptulemuse nõuetele vastavust;
• objektijuhi tööd kontrollib peatöövõtja projektijuht. Projektijuht ja kvaliteedijuht võtavad (all)töövõtjatelt tööd vastu enne esitamist järgmistele instantsidele (tellija, omanikujärelevalve, ametkonnad), kontrollides muuhulgas ka projektile vastavust, nõuetele vastavust ,kvaliteeti ja töö dokumentatsiooni;
• peatöövõtja juhtimisel tehakse kõigi katmisele minevate töölõikude kohta kaetud tööde ülevaatus, millest antakse kõigile osalistele teada mõistliku aja võrra enne ülevaatuse toimumist. Tööd vaatab üle omanikujärelevalve ja nende nõuetele vastavuse puhul annab loa järgnevateks töödeks;
• kui ehituse käigus selgub, et projektis on mitmeti mõistmist või midagi jäänud ebaselgeks, siis tuleb juhiste saamiseks pöörduda projekteerija poole, mitte endal hakata koha peal välja nuputama lahendust. Tegelikult lahenduste välja mõtlemine ja projekti täiendamine ei ole ei ehitaja ega omanikujärelevalve ülesanne ega kohustus;
• omanikujärelevalve kontrollib jooksvalt tööde tehnilist teostust ja nö „kvaliteedi õiget suunda“. Samuti kontrollib ta materjalide projektile vastavust ja nende juhenditejärgset paigaldust, projektile vastavat ehitamist jne (vaata ka omanikujärelevalve).
• peatöövõtja projektijuht, olles eelnevalt kõik tööd ja dokumendid üle vaadanud ja enda poolt nõuetekohaseks ja kvaliteetseks tunnistanud, esitab töö heakskiitmiseks nõutavatele ametkondadele ja seejärel annab töö üle ehituse tellijale.

Kui kõik osalised suunavad kõik oma tegevused hea ja kvaliteetse resultaadi saavutamisele ja kogu protsessi vältel teevad õigeaegselt nende ülesandeks olevaid toiminguid, peaksid olema elimineeritud vead ning puudused ja tellija saab endale soovitud ehitise.

Ehitusjärelvalve versus omanikujärelevalve

Vana hea tõde ütleb, et nimi meest ei riku ja sellest on ilmselt aru saanud ka riigi seadusandjad ehitusala valdkondade reguleerimisel. Mõistete täpsus on sellel vastutusrikkal alal üsnagi oluline, kuid vahel tahab uute, seadusesse kirjutatud terminite sisu saada pikka juurdumist, enne kui see kõigile omaseks ja üheselt mõistetavaks saab. Praegusel hetkel on nii juhtunud mõistetega ehitusjärelevalve ja omanikujärelevalve. Esimene neist on olnud rahvasuus aegade algusest peale kasutusel sellise ametimehe jaoks, kes ehitajast sõltumatu osapoolena kontrollib ja valvab ehitusprotsessi ehitusplatsil. Nii toimis asi sisuliselt aastani 1995, mil kehtima hakkas Planeerimis-ja ehitusseadus. Paraku juhtus nii, et rahvasuule omane mõiste ehitusjärelevalve omistati kohaliku omavalitsuse ametnikule, kes kontrollib ja reguleerib ehitustegevust oma haldusalas. Omanikujärelevalve nimetust hakkas aga kandma endise ehitusjärelevalve inseneri tööpõld. Uus ehitusseadus aastast 2003 jätkas sama traditsiooni, seega on ka praegu ehitusjärelevalve funktsioonideks eelkõige kohaliku omavalitsuse huvide kindlustamine (ehitus- ja kasutuslubade väljaandmine, ebaseadusliku ehitustegevuse välistamine, omavalitsuse territooriumil toimuva ehitustegevuse üldise seaduslikkuse jälgimine), omanikujärelevalve funktsioonideks seevastu, on aga otseselt ehitise omaniku huvide kindlustamine (projektikohase ehitamise, kvaliteedi, keskkonnakaitse, tööohutusest kinnipidamise jälgimine) ehitusprotsessis.

www.omanikujarelevalve.ee