Veel aasta tagasi oli ostjatel võimalus valida ligi 4000 viimase viie aasta jooksul valminud korteri vahel, veebruari esimese nädala seisuga oli neid müügis veidi üle 2500. Teie aga olete öelnud, et Eestis tuleks igal aastal ehitada juurde keskeltläbi 6000 uut maja või korterit. Miks just nii palju?
Eestis on umbkaudu 600 000 iseseisvat elamispinda, olgu see siis korter või pereelamu. Kui võtame, et väikeste renoveerimistega peab üks neist maksimaalselt vastu sada aastat – mis on väga palju pakutud tegelikult – siis tulebki 6000 aastas.
Ja praegu siis ehitatakse juurde liiga vähe elamispindu?
Kolm-neli aastat enne buumi läksid need numbrid sinna 5000 kanti, ühel aastal isegi 7000-ni. Aga 90-ndatel ehitati ainult 1000 ja 2000 aastas. Kriisiajal ei pea see number suur muidugi olema, aga pika aja keskmine peaks olema 5000-6000 ringis, siis ei varise elamufond meil jalge all kokku.
Nii et praegu siis veel nii kiire ei ole, et ehitused peaks kiiresti käima saama?
Kiiret ei ole, aga peame arvestama viimase 25 aasta keskmist, sest vene aja lõpus läks elamuehitus allamäge. See on nagu demograafiaga – kui on tekkinud 20-aastane auk, siis seda hiljem täita on väga raske. Meil on risk selles, et väga suur osa elamufondist on paneelmajad, mis ehitati 70-ndatel ühekorraga. Nende iga saab kõigil pea ühel ajal otsa. Teine asi – palju on n-ö küprok-maju, mis ei pea vastu 50 aastat.
Nii et me saame veel venitada, võib-olla 10-20 aastat, aga 50 aasta pärast muutub meie olukord keerulisemaks. Uute elamispindade ehitamist tuleb hoida keskmiselt 6000 piires, muidu laguneb elamufond meil jalge all ära.
Kui rasked ajad läbi saavad, siis läheb ehitus ise käima? Või peab sellele kaasa aitama kuidagi?
See on omaette küsimus. Võib ise minna käima, aga võib ka mitte. Kui rahva elujärg paranema hakkab siis võib minna ja ei ole vaja kaasa aidata. Me ju stimuleerisime vahepeal ehitamist isegi liiga palju. Kui aga elamuehitus käima ei lähe, siis tuleb meeles pidada, et pea eranditult kõigis riikides on olnud elamuehitusprogrammid. Nendelt jala äravõtmisega on proovitud seda hoida vajalikul tasemel. Tihtipeale see ei õnnestus, kinnisvarabuumid kipuvad ikka tulema.
Loo autor on Urmas Jaagant. Lugu epl.ee's saab lugeda siit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar