Telliskorterelamute suurimaks probleemiks välispiirded ja halb sisekliima

KredExi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ja Talllina Tehnikaülikooli poolt valminud uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja selgitada välja tüüpprojektide alusel Eesti erinevates piirkondades ehitatud ning erinevas vanuses olevate tellistest ehitatud korterelamute ehitustehniline seisukord ja elanike hinnangud elukeskkonnale.

Telliskorterelamute uuringu kohaselt esineb telliselamutel tõsiseid probleeme fassaadikihi ja kandva seinaosa vaheliste sidemetega, millest tõsiseim probleem on tellisest sidekividega. Sellest tulenevalt on vaja enne renoveerimistöid ja lisasoojustamist alati kontrollida välisseinte, rõdude ja varikatuste üldist ehitustehnilist seisukorda ja vajadusel teostada tugevdustööd.

Sarnaselt suurpaneelelamutega on telliselamute puhul probleemiks ka välispiirete suur soojusjuhtivus ja seinas paiknevad külmasillad, mille tõttu võib nende lisasoojustamist pidada möödapääsmatuks selleks, et tagada ohutu ja tervisliku sisekliima ning energiatõhusus.

Uuritud korterites ei vastanud siseõhu kvaliteet talveperioodil sisekliima standardi (EVS-EN 15251:2007) minimaalsetele nõuetele 65% mõõdetud korteritest. Õhuvahetuskordsuse järgi vastab standardile näiteks vaid 28% uuringus osalenud korterite magamistubade õhk. Vastanutest 70% väitis, et nende korteris on viimase kümne aasta jooksul olnud niiskuskahjustusi. Spetsialistide hinnangul ei ole vanemates telliskorterelamutes võimalik ainult loomuliku ventilatsiooniga tagada piisavat õhuvahetust. Ventilatsioonisüsteem tuleks varustada soojuse tagastussüsteemiga (soojusvaheti, ventilatsiooni soojuspump vms.).

Tallinna Tehnikaülikooli professori Roode Liiase sõnul olid telliskorterelamud nende ehitamise ajal üldjuhul unikaallahendused ja püüdsid pilku hallide paneelelamute vahel.

“Praeguseks ajaks on telliskorterelamute tehniline seisund paraku üldse mitte rõõmustav- põhjuseks nii kunagised ehitusvead kui pikaajaline korrashoiu puudumine, aga ka lubamatud lahendused renoveerimisel,” ütles Roode Liias.

uuringut võib uurida siit

artikkel on avaldtud TTÜ kodulehel

Renoveeritud elamute suurim probleem halb sisekliima

KredExi tellimusel on valminud Eesti Korteriühistute Liidu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt läbiviidud uuring „Renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute ehitusfüüsikaline olukord“, mille põhieesmärgiks oli välja selgitada valimisse kuuluvate korterelamute ehitusfüüsikaline ja sisekliima seisund ning energiatarbe olukord. Uuring on vajalik renoveerimismeetmete kvaliteedi tagamiseks, et edaspidi tehtud vigu ei korrataks.

Uuringu aluseks valiti neli laialdast kasutust leidnud renoveerimismeetmete rakendusega viiekordset korterelamut: tellis- ja suurpaneelelamu, mille välisseinte lisasoojustamiseks on kasutatud villa ning tellis- ja paneelelamu, mille välisseinte lisasoojustamiseks on kasutatud vahtpolüstüreeni.

Uuringust selgub, et sageli puudub tellijal nägemus kõigist ehitustehnilistest küsimustest, mis hoone terviklik renoveerimisprotsess endas sisaldama peaks. Tavapäraselt mõeldakse hoone komplekse renoveerimise all hoone piirdetarindite soojustamist, viimistluse uuendamist, lekkivate tehnokommunikatsioonide torustiku vahetamist ja elektrisüsteemi kaasajastamist. Üheks suurimaks probleemiks on see, et reeglina jäetakse renoveerimistööde hulgast välja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine.

Uuritud elamute sisekliima uuringute põhjal võib väita, et kõige suuremad probleemid korterelamutes tulenevad ebapiisavast õhuvahetusest, mis on tingitud ebapiisavast või mittetöötavast ventilatsioonisüsteemist. Halva õhuvahetuse tagajärjel on korterite suhteline õhuniiskuse ja süsihappegaasi kontsentratsiooni tasemed kõrged. Ebapiisava ventilatsiooni korral on ruumides suur niiskuslisa, mis võib kondenseerudes jahedamale välispiirde sisepinnale põhjustada hallituse, mis omakorda on reaalne oht inimese tervisele. Sellest tulenevalt peab renoveerimisel kindlasti pöörata tähelepanu ka ventilatsioonile.

Uuringust selgub, et hoonete lisasoojustamisega on vähendatud küttekulusid ning parandatud välispiirete tehnilist seisukorda, kuid lisasoojustatud hoonete välispiirded ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele. Tagamaks kõigi uuritavate objektide välisseinte nõuetekohane soojajuhtivus, tuleks spetsialistide sõnul 100mm paksuse lisasoojustuse asemel kasutada 150-200mm paksust välispidist lisasoojustust. Uuringu järgi soovitatakse soojustada välispiirdeid ainult väljastpoolt, kuna seespidine soojustamine ei likvideeri piirdes olevaid külmasildu ega vähenda soojakadusid. Kogu hoone fassaadile tuleks panna lisasoojustus ning erilist tähelepanu pöörata rõdu ja lodžaga piirnevatele seinadele, mille soojustamata jätmine tähendab jätkuvalt suuri soojakadusid läbi soojustamata välispiirete.

Uuritud lisasoojustatud hoonete välisseinte niiskustehniline seisukord oli seevastu hea. Eeldatav niiskustehniline erinevus vahtpolüstüreeniga ja mineraalvillaga soojustatud välisseinte vahel ei leidnud käesolevas uuringus kinnitust ehk vahtpolüstüreeniga ja mineraalvillaga soojustatud välisseinte niiskussisaldused oli praktiliselt võrdsed.

Spetsialistide arvates on oluline peale hoone soojustamist küttesüsteem renoveerida/tasakaalustada. Renoveeritud küttesüsteem võimaldab efektiivsemalt soojusenergiat kasutada ja reguleerida vastavalt inimestele vajadustele. Uuringu kokkuvõtte kohaselt on renoveerimistööd tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamad kui aja jooksul üksikute tööde kaupa realiseeritud.

uuringuga saab tutvuda siin

artikkel avaldatud KredEx'i kodulehel

Meeleolukat aastavahetust ning inspireerivat 2011. aastat

Õige aeg hakata mõtlema ehitise kavandamisele

Kuivõrd soojal ajal on parem ehitada kui talvel, siis praegu oleks paras aeg hakata mõtlema ehitiste, vahet pole kas siis uue eramu või lao-, tootmis-, kontorihoone või muu ehitise kavandamisele. Praegu on õige aeg alustada oma vajaduste ja soovide määratlemist, projekteerimise lähteülesande koostamist ja projekteerijate väljavalimist. Mõistlik on ehitisi projekteerida talveperioodil, et kevadel kui lumi sulanud saaks alustada ehitamisega.
Kuidas saada kvaliteetne ehitis?
Ehituskvaliteet algab kvaliteetsest projektist, mis viiakse ellu professionaalse ehitusjuhtimise ja heade ning kogenud ehitajate kaasabil.
Kvaliteetne projekt on hea ehitise valmimisele väga tähtis eeldus. Projekteerimisest ehitusprotsessi kanduvad ebakõlad saavad tavaliselt alguse kas projekteerimisvigadest, projekti puudulikkusest või asjaolust, et ei tähtsustata õigeaegselt ja piisavalt praktikas kinnitust leidnud tõdesid, näiteks muuhulgas asjaolu, et eelprojekti järgi ehitamise alustamine on ülimalt kõrge riskiga tegevus. Üldiselt on soovitav leida peaprojekteerija, kes oma töö raames seob kõikide projektiosade projektid, kontrollib üle projektide kokkusobivuse ja vastuolude puudumise. Kui sõlmida projekteerimislepingud erinevate projekteerijatega, tuleb arvestada asjaoluga, et tellija peab osalema ja juhtima projekteerimise protsessi, mis üldjuhul teadmiste ja kogemuste puudumisel on pea võimatu tegevus.
Projekteerimise erinevad etapid on jagatud staadiumiteks (eskiis, eel-, põhi- ja tööprojekt - projektistaadiumitest ja projekteerimisest täpsemalt loe siit) mis annavad võimaluse hinnata tehtud tööd ja teha vaheotsuseid, mis viiakse sisse järgmistes projekti staadiumites. Samuti võimaldab etapiviisiline projekteerimine välja sõeluda ebakõlasid ja parandada või muuta lahendusi selliselt, et lõpptulemus oleks maksimaalselt ilus, tehniliselt otstarbekas ja ühtlasi ka ökonoomne ka juhul, kui selguvad „käärid“ arhitektuurselt soovitu ja tehniliselt-konstruktiivselt võimalike lahenduste vahel. Ringiehitamisele kulub kordades rohkem ressursse kui projekteerimisele.
Kuidas teada saada õige ehitusmaksumus?
Praktika näitab, et ehitajatelt ainult projekti järgi hinda küsides on saadud pakkumisi väga raske võrrelda, sest igal pakkujal on pakkumise koostamiseks oma vorm ja harjumuspärane detailsuse aste, samuti püüavad ehitajad esitada tellijale võimalikult vähe informatsiooni, esitades sageli mõnerealise pakkumise. Reeglina kipuvad ehitajad ka töövõtupiiridest erinevalt aru saama ning sageli tehakse projektist erinevaid tõlgendusi, mille tulemusena ei ole pakkumised enam võrreldavad. Ehitaja leidmiseks soovitame koostada pakkumise kutse dokumendid, mille koosseisus võiksid olla hanke lühikirjeldus soovitatavate eritingimustega, hinnapakkumiseks tabelivorm, mis sisaldab tööde loetelu, millise detailsusega soovitakse kõigilt pakkumisi saada, pakkumise tehniline kirjeldus (projektdokumentatsioon, täiendavad kvaliteedinõuded) jms, lepingu projekt ja/või lepingu põhitingimuste kirjeldus ning muud asjas olulist tähtsust omavad asjaolud.

Ehituse alguseks, aga parem kui juba projekteerimise staadiumis, tuleb kaasata omanikujärelevalve (omanikujärelevalvest on meil blogis ka varem juttu olnud, sellest saab lugeda siit). Veel õigem on ehitusmõtete tekkides kaasata ehituskonsultant, kes mõtete koondamise ja projekteerimise staadiumites nõustab ehitusalaselt klienti, otsib optimaalseid ehituslahendusi, hiljem aitab koostada ja läbi viia projekteerimis- ja ehitushankeid, osaleb projekteerimise protsessis kliendi esindajana ja jälgib, et projektis oleksid kajastatud kliendi soovid ja mõistlikud lahendused, ehituse protsessis esindab ja kaitseb kliendi huve ehitusprotsessis.

Üks hea ja mõistlik ehituskonsultatsiooni ettevõte, kes abistab kliente ülalmainitud küsimustes, on Vextom Style. Sealsed spetsialistid omavad pikaajalist kogemust projekteerimise juhtimise, hangete, ehitusjuhtimise ning omanikujärelevalve tegemise valdkonnas. Spetsialistid tegelevad süvitsi kliendi soovide ja muredega ning inimene võib rahumeeli jätta kõik oma ehitusega seonduvad soovid nende tegeleda ja lahendada. Klienti informeeritakse õigeaegselt kõigest mis ehitise kavandamise ja ehitamise protsessis toimub, talle valmistatakse ette informatsioon ,koos argumenteeritud põhjenduste ja seletustega, mille kohta kliendi seisukohta vajatakse. Kasutades Vextom Style teenuseid võib klient rahulikult tegeleda oma põhitegevustega, teades et ehitusküsimused on kindlalt kontrolli all.

Lumekoormuse mõju hindamine kaarhallide kandevõimele

Kuna 2009/2010 talv oli Eestis erakordselt lumerohke (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli näiteks 20.03.2010 Jõhvis lumekihi paksus 66 cm ja Narva-Jõesuus 61 cm) varisesid väidetavalt normist suurema lumekoormuse tõttu kokku mitmed kaarhallid (Paides, Kaarma vallas, Männikul, Valgamaal, Väike- Maarjas jne). Sellest ajendatuna alustas Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) uurimuse eesmärgiga kontrollida kehtivate projekteerimisstandardite alusel lume mõju kaarhallide kandevõimele ning anda seeläbi hinnang kaarhallide kasutamise ohutusele. Uurimuse eesmärgiks oli kaardistada kaarhallide kasutamisega seotud riskid talvisel perioodil ning ennetavad tegevused lumest tingitud varingute ärahoidmiseks.
Lugege Tehnilise Järelevalve Ameti uurimust "Lumekoormuse mõju hindamine kaarhallide kandevõimele". Siin, aga eelpoolmainitud TJA uurimuse kokkuvõte.

TJA: Ohutuse tagamiseks tuleb liigne lumi ja jää ehitiste katustelt eemaldada

Seoses viimastel nädalatel maha sadanud rohke lumega tuletab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata katustel kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust. Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sadevee ärajuhtimist.

Lume ja jää eemaldamisel katuselt on oluline järgida järgmisi nõudeid:

• Ohutuks liikumiseks katusel tuleb sinna paigaldada katusesillad ja -redelid.
• Tööde teostajatel peab olema nõuetekohane turvavarustus.
• Lume ja jää sulatamisel tuleb vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme.
• Lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel tuleb kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.
• Lumel ja jääl ei tohi lasta kukkuda madalamatele hoonetele ja inimeste liikumistsooni. Inimeste liikumistsoon tuleb tööde teostamise ajaks piirata ohutuslintidega.
• Lume ja jää katuselt libisemise takistamiseks tuleks katusele paigaldada lumetõke.

Vastavalt ehitusseadusele vastutab ehitise ohutuse eest selle omanik. Ennetamaks ehitise katusele koguneva lumega kaasnevat ohtu ehitisele, samuti inimestele ja ümbritsevale keskkonnale, peab ehitise omanik võtma tarvitusele vastavad meetmed. Ehitiste ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ja Tehnilise Järelevalve Amet.