KredExi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ja Talllina Tehnikaülikooli poolt valminud uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja selgitada välja tüüpprojektide alusel Eesti erinevates piirkondades ehitatud ning erinevas vanuses olevate tellistest ehitatud korterelamute ehitustehniline seisukord ja elanike hinnangud elukeskkonnale.
Telliskorterelamute uuringu kohaselt esineb telliselamutel tõsiseid probleeme fassaadikihi ja kandva seinaosa vaheliste sidemetega, millest tõsiseim probleem on tellisest sidekividega. Sellest tulenevalt on vaja enne renoveerimistöid ja lisasoojustamist alati kontrollida välisseinte, rõdude ja varikatuste üldist ehitustehnilist seisukorda ja vajadusel teostada tugevdustööd.
Sarnaselt suurpaneelelamutega on telliselamute puhul probleemiks ka välispiirete suur soojusjuhtivus ja seinas paiknevad külmasillad, mille tõttu võib nende lisasoojustamist pidada möödapääsmatuks selleks, et tagada ohutu ja tervisliku sisekliima ning energiatõhusus.
Uuritud korterites ei vastanud siseõhu kvaliteet talveperioodil sisekliima standardi (EVS-EN 15251:2007) minimaalsetele nõuetele 65% mõõdetud korteritest. Õhuvahetuskordsuse järgi vastab standardile näiteks vaid 28% uuringus osalenud korterite magamistubade õhk. Vastanutest 70% väitis, et nende korteris on viimase kümne aasta jooksul olnud niiskuskahjustusi. Spetsialistide hinnangul ei ole vanemates telliskorterelamutes võimalik ainult loomuliku ventilatsiooniga tagada piisavat õhuvahetust. Ventilatsioonisüsteem tuleks varustada soojuse tagastussüsteemiga (soojusvaheti, ventilatsiooni soojuspump vms.).
Tallinna Tehnikaülikooli professori Roode Liiase sõnul olid telliskorterelamud nende ehitamise ajal üldjuhul unikaallahendused ja püüdsid pilku hallide paneelelamute vahel.
“Praeguseks ajaks on telliskorterelamute tehniline seisund paraku üldse mitte rõõmustav- põhjuseks nii kunagised ehitusvead kui pikaajaline korrashoiu puudumine, aga ka lubamatud lahendused renoveerimisel,” ütles Roode Liias.
uuringut võib uurida siit
Telliskorterelamute uuringu kohaselt esineb telliselamutel tõsiseid probleeme fassaadikihi ja kandva seinaosa vaheliste sidemetega, millest tõsiseim probleem on tellisest sidekividega. Sellest tulenevalt on vaja enne renoveerimistöid ja lisasoojustamist alati kontrollida välisseinte, rõdude ja varikatuste üldist ehitustehnilist seisukorda ja vajadusel teostada tugevdustööd.
Sarnaselt suurpaneelelamutega on telliselamute puhul probleemiks ka välispiirete suur soojusjuhtivus ja seinas paiknevad külmasillad, mille tõttu võib nende lisasoojustamist pidada möödapääsmatuks selleks, et tagada ohutu ja tervisliku sisekliima ning energiatõhusus.
Uuritud korterites ei vastanud siseõhu kvaliteet talveperioodil sisekliima standardi (EVS-EN 15251:2007) minimaalsetele nõuetele 65% mõõdetud korteritest. Õhuvahetuskordsuse järgi vastab standardile näiteks vaid 28% uuringus osalenud korterite magamistubade õhk. Vastanutest 70% väitis, et nende korteris on viimase kümne aasta jooksul olnud niiskuskahjustusi. Spetsialistide hinnangul ei ole vanemates telliskorterelamutes võimalik ainult loomuliku ventilatsiooniga tagada piisavat õhuvahetust. Ventilatsioonisüsteem tuleks varustada soojuse tagastussüsteemiga (soojusvaheti, ventilatsiooni soojuspump vms.).
Tallinna Tehnikaülikooli professori Roode Liiase sõnul olid telliskorterelamud nende ehitamise ajal üldjuhul unikaallahendused ja püüdsid pilku hallide paneelelamute vahel.
“Praeguseks ajaks on telliskorterelamute tehniline seisund paraku üldse mitte rõõmustav- põhjuseks nii kunagised ehitusvead kui pikaajaline korrashoiu puudumine, aga ka lubamatud lahendused renoveerimisel,” ütles Roode Liias.
uuringut võib uurida siit
artikkel on avaldtud TTÜ kodulehel
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar