neljapäev, 10. jaanuar 2013

Uuring: Ehitusharidus ja ehitustööjõud Eestis

Arvestades uuringus välja toodut, tasub igal juhul ehituse planeerimise, projekteerimise ja ehituse protsessi kaasata kogemustega ehituskonsultant ja/või omanikujärelevalve, et oleks tagatud täiendav kontrollmehhanism avastamaks ja välistamaks ebakompetentsusest tulenevaid vigu.

Uuringu järeldused
Aruande koostamise käigus tehtud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) küsitluse põhjal selgus, et
ligi pooled küsitletud ehitusettevõtted (48%) vajaksid kohe juurde mõnd töötajat (töölist või ehitusalast
insener-tehnilist personali), mis viitab tööjõupuudusele ehitussektoris. Samal ajal on ehitusettevõtetes
hõivatud ehitustöölistest ligi 50% erialase hariduseta. Ehitusharidusega tööjõu hulk kahaneb, sest
haridussüsteemist suundub igal aastal tööturule vähem noori. Haritud tööjõu vähese juurdekasvu puhul on
aga oht, et ehitussektorisse jääb märkimisväärne hulk vajaliku oskusteabeta töötajaid, mis omakorda
mõjutab ehituskvaliteeti.
Ehitusharidusega tööjõu taastootmiseks tuleks oluliselt suurendada vastuvõttu kutseõppesse.
Kutseõppeasutuste ehituserialade lõpetanutest tervelt 36% ei asu erialasele tööle või ei õpi ega tööta
muudel põhjustel. Erialasele tööle mitteasujad on väga oluline potentsiaalne tööjõuressurss, keda
kutsekoolide ja ettevõtete parema koostöö kaudu ehitusvaldkonna tööjõuturule tuua. Oluliseks mõjuriks on
ka oskustööliste väljaränne kõrgema palgatasemega lähiriikidesse (Soome, Norra jm). Tulemuseks on järjest
teravam erialase tööjõu puudujääk Eesti ehitusettevõtetes. Selline tendents jätkub praeguses tempos ka
edaspidi, sest palgatasemete ühtlustumine nende riikidega pole lähiajal reaalne.
Analüüs näitab, et insener-tehnilise personali ja tööliskonna väljaõppe suhe ei lähtu ettevõtete tegelikest
vajadustest. Ehituse ja arhitektuuri valdkonna erialade lõpetajatest 67% on omandanud tööliskutse ning
33% kõrghariduse, kõrgharitud tööjõu osakaal on aga liiga suur. Vastuvõtu suurendamine ehitustööliste
kutseõppesse tööjõu taastetasemeni muudaks ka väljaõppe proportsioonid jätkusuutlikuks. Lisaks valitseb
kõrgharidusega tööjõu rakendumise osas oluline ebakõla ehitusettevõtete ootuste ja tegeliku tööleasumise
valdkondade vahel. Kõige enam tuntakse inseneritasandi töötajatest puudust ehitusobjektidel, tööleasujad
aga eelistavad projektijuhtimis-, projekteerimis- või konsultatsiooniettevõtteid.
Arvestades elamufondi defitsiidi pidevat suurenemist Eestis ja Euroopa Liidu energeetikapoliitika seatud
eesmärke aastaks 2020, võib prognoosida ehitussektori struktuurilisi ümberkorraldusi lähitulevikus.
Muudatused üldistes normatiivaktides, uuenevad ehitustehnoloogiad ja -materjalid ning muutused
energiavarustuse kontseptsioonides tingivad uusi nõudeid ehitussektoris tegutsejate väljaõppele ja
töökorraldusele.
Kutsehariduseta töötajate teadmiste laiendamine energiatõhususe alal on oluliselt raskem võrreldes
erialaharidust saanutega. Kui käsitleda koolituse sihtrühmana ka erialase ettevalmistuseta töötajaid, siis ei
piisa siin vaid kitsalt energiatõhususe temaatikat käsitlevast täienduskoolitusest: vajalik on tööalaste
kompetentside arendamine tervikuna. Käesoleva projekti kontekstis on kõige olulisem koolitussihtrühm
meistritasemega töötajad (u 3500), kes on suutelised juhendama madalama kutsetasemega ehitustöölisi,
edasi andma kutsealaseid teadmisi ja oskusi ning on pädevad vastutama töökorralduse, materjalikasutuse
ja töö tulemuste eest. Samuti lähtume põhimõttest, et mida kõrgem on kutsetase, seda laiahaardelisemad
peavad olemad energiatõhususega seotud kompetentsid. Koolituse sihtrühma jaotumine erialati
täpsustatakse projekti järgmisel etapil.
Energiatõhususele suunatud kompetentside arengus on võtmetähtsusega ehitusvaldkonna kutsestandardite
täiustamine, mis on aluseks nii kutseõppe riiklike õppekavade sisulisele uuendamisele kui ka
pakutavate täienduskoolituste kujundamisele. Ehitusvaldkonna kutsestandardid on seoses 8-tasemelisele
kvalifikatsiooniraamistikule üleminekuga uuendamisel, täpsustuvad olemasolevad ja lisanduvad uued
kutsestandardid. Kuna see protsess alles käib, on käesoleva projekti käigus hea võimalus välja selgitada
energiatõhususega seotud kompetentside käsitlemise vajadus eri kutsetasemetel ning teha ettepanekud
kutsestandardite täiendamiseks projekti järgmises etapis. Lähtekohaks on asjaolu, mil määral antud
kompetentsi (teadmised, oskused, hoiakud) olemasolu konkreetses kutsestandardis võib mõjutada ehitise
või ehitusprotsessi energiatõhusust.
Energiasäästu ja hoonete energiatõhususe temaatika kutseõppe riiklikus õppekavas otseselt ei kajastu,
seega puudub ülevaade, kui palju ja milliseid energiasäästu ja hoonete energiatõhususega seonduvaid
teemasid õppetöös käsitletakse. Valdkonna edendamiseks on väga oluline koostöö kõrgkoolidega,
koolitused kutseõpetajatele ning õppe- ja juhendmaterjalide koostamine ja õppemetoodikate
väljatöötamine. Otseselt energiatõhususele suunatud õppeaineid on vähesel määral kõigis kõrghariduse
ehitusvaldkonna õppekavades ja kõigil õppetasemetel. Enim on neid Tallinna Tehnikaülikooli hoonete
energiatõhususe magistriõppekavas. Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks sel alal on oluline lähiaastatel välja
töötada ühtsed teemakäsitlused, näidismaterjalid ja -ülesanded kasutamiseks kõigile temaatikaga seotud
õppejõududele.
Teravalt annab tunda ka kvalifitseeritud koolitajate puudus. See on valdkond, millega käesoleva projekti
käigus loodud koostöövõrgustik saaks jätkutegevuste raames tegeleda, luues kontakte rahvusvaheliste
koolitajate Eestisse toomiseks ning võimalusi kohaliku koolitusvõimekuse arendamiseks ja praktikutest
asjatundjate lektorioskuste arendamiseks. Kutseõppeasutuste koolitusvõimekuse arendamisel energiatõhususe
vallas on võtmeküsimuseks erialaõpetajate harimine (koolituse sihtrühma suurus on
hinnanguliselt 70 kutseõpetajat). Koostöös kutseõpetajate esindajatega täpsustatakse projekti järgmisel
etapil koolituse temaatika, rühmade arv ning osalejad. Ülikoolide või rakenduskõrgkoolide rolliks saaks
siinkohal olla koolitajate koolitamine, väliskogemuse koondamine ja vahendamine ning õppematerjalide
ja -metoodikate väljatöötamine. Üks võimalik meede teadlikkuse tõstmiseks energiatõhususe alal on
ehitusettevõtete sisekoolitusvõimekuse arendamine. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud
ettevõtete valmisolek töötajate harimiseks ning koostööks haridussüsteemiga (kontaktide loomine koolides
ja sealt tööjõu värbamine) loob head eeldused projekti järgnevate eesmärkide elluviimiseks.

Uuringuga saab tutvuda siin.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar